Sel korral oli järjekordselt plaan pühapäevaõhtu grillimisega ühendada. Kuna hetkel on liiga kiire muude tegemiste-toimetamistega, siis sai jälle poekraami kasutatud. Poes valisin teadlikult mulle senitundmatuid esindajaid. Sõelale jäi siis kolm valikut.
Pikniku šašlõkk
See on järjekordne Nõo toodang. Plusspoolelt tasub mainida, et kuna tegemist erilise marinaadiga, siis liha protsent selles on üpriski suur (80%). Ülejäänu sellest kilosest pangest moodustab majonees (16%) ja muud maitseained. Selliselt marineeritud šašlõki puhul tasub olla üpris ettevaatlik, sest kuna marinaad ei ole läbipaistev, siis ei saa visuaalse vaatluse teel liha kvaliteeti hinnata (väga lihtne on sedasi pekist või lihtsalt kehva liha sisse peita). Kahjuks tuleb tunnistada, et selle šašlõki puhul kasutatakse ülimalt kehva kvaliteediga kaelakarbonaadi, mis on väga läbikasvanud ning ka päris pekine. Lisaks on selle šašlõki puhul soolaga selgelt liialdatud – tulemus on üpris soolane ja majoneesi omapära tunda eriti pole.
Kokkuvõttes võib julgelt öelda, et see on üks kehv šašlõkk ja seda ma ei soovita.
Barbaque kanašašlõkk
Talleggi omapära on see, et nemad suudavad sellistesse tavalistesse pangedesse (kuhu teised tootjad panevad ühe kilo) paigutada 900 grammi šašlõkki – küllap on kanaliha sedavõrd palju kergem. Kanaliha puhul on ju teada-tuntud fakt, et see on nö kergemat sorti söök ja seda soovitatakse ikka süüa suviste suurte grillimiste käigus. Liha (tegelikult küll broileriliha, aga kes seda vahet ikka teeb ja tunneb ;-)) on selles šašlõkis 640 grammi – küllaltki kesine protsent, aga pang on päris täis. Mina isiklikult ei tea, kes on tulnud selle peale, et barbaque marinaad just sellise maitsega peab olema, aga tavaliselt ta umbes selliselt tehtud on ka. Mina ütleks, et see on rohkem ploomimarinaad, aga no las selle üle otsustavad spetsialistid. Sellises marinaadis valmib šašlõkk sellise magushapuna ja kui lihal mitte üle küpseda lasta, on tulemus päris normaalne. Mul tuli sel korral kanašašlõkk päris hästi välja – liha ei kuivanudki ära – selle marinaadi puhul on kanaliha tükid juba vardasse ajamise ajal pruunid, seega tuleb valmidust rohkem mõistatada.
Üldiselt on nii, et vahelduse mõttes võib seda šašlõkki süüa ka, aga erilist emotsiooni see ei tekita – “tavalised” kanašašlõkid on paremad!
Saaremaa grillvorstid marinaadis
Tavaliselt oleme üritanud ikka lambasooles toorvorste osta, aga sel korral ei hakanud ühtegi normaalset silma ja seega sai võetud selline teistmoodi toorvorst. Eriliseks teeb need vorstid just see marinaad, mis sisaldab endas jogurtit, tilli ja muid maitseaineid. Marinaadi on karbis küllaltki vähe (vorstid ei uju selles), aga samas on seda täiesti piisavalt, etvorsti maitset muuta. Tulemus mulle isiklikult täitsa meeldis – peale valmimist oli marinaadi selgelt tunda ja eriti mõnus oli till asja juures.
Traditsiooniliste grillvorstide kõrvale võib julgelt need marinaadis vorstid paigutada küll – kohati tunduvad need isegi maitsvamad.
“Vorstidest” veel
Kui on soov 100% kindel olla vorsti grillimises ja eriti kui veel lapsi ka sööjate seas (Mehis näiteks), siis viiner päästab alati. Otseselt vahet pole, milline viiner, aga kindel saab olla siis, kui võtta seda viinerit, mis muidu ka meeldib. Viineriga saab lapsel alati kõhu täis (kui nad muude grillasjade peale võivad pirtsutama hakata) ja ka endal hea nosida sooja jahutoodet 😛
Lõppu siia ka üks “teaser” – tulevikus toimuvad grillimised seal:
